8 . OSA !

---

Gertsu lebas seal maas, ega liigutanud .. Ma olin tohutult mures . Umbes 15 minutipärast oli kiirabi kohal .
Gertsu tõsteti kanderaamile ning tõsteti autosse .  Jäin abitult kiirabi autot vaatama  . ma ei osanud midagi enam teha .

* Kas hakkab jälle kõik pihta ? *

Ma ei jõudnudki midagi enam edasi mõelda . kui juba tuli jooksuga minu juurde Karl ..  Ta hingeldas kõvasti .

" MA EI LEIDNUD TEDA ! "  , ütles ta .

" Kus ta siis on ? "  läksin ma järjest rohkem paanikasse .

Ma ei suutnud peale edasi otsimise mi dagi muud teha . Karjusin kõvasti Steffani nime , kuid teda polnud mitte kuskil .

Me  olime teda otsinud juba pool tundi . Kuid asjata , me ei leidnud teda . Ma vajusin maha ja ei osanud peale nutmise mitte kui midagi teha. Lihtsalt nutsin ja nutsin . Kuulsin , kuidas keegi mu seljatagant tuli. Kuid see ei huvitanud mind . peale Steffani leidmise ei huvitaanud mind mitte miski .

See keegi kes tuli , võttis mult ümbert kinni . Sain aru , et see on Karl .

" Mida me teeme , me ei saa ju niii koju minna . Su ema hakkab mind vihkama . Ma ju lubasin , et midagi ei juhtu . ! " ütlesin läbi nutu .

" Rahune , küll me leiame ta . "  ütles Karl , ning kallistas mind kõvemini .

Istusime seal , kuni kuulsime pisikese lapse nuttu .

"  STEFFAN !!! " karjusin ..

Vastust ma ei kuulnud , kuid kuulsin ainult nuttu .  Järsku nägin ühte naist Steffaniga tulemas .

Tormasin kohe nende juurde. võtsin Steffani sülle ning kallistasin teda kohe kõvasti . Ta nuttis  , kuid ma ei saanud aru . miks .

" mis temaga juhtus  . " küsisin naise käest , "  ja miks ta teiega on . ?? "

" Andke andeks , ma vaatasin , et see laps oli siin täiesti üksinda vee ääres  , kõndis ainult vee poole . Minu enda pisike laps oli ka kaasas ja ma viisin ta rannavalve majja , et äkki tullakse teda sinna esimese asjana otsima . Kuna ma nägin maja aknast , et siin käib otsimine ja kõike muud tulin siia ja võtsin ta endaga kaasa .
Lootes , et äkki tema vanemad otsivad teda siit . " rääkis naine .

" Tegelikult ma tänan teid ,  " tänasin teda .

" Pole hullu , " ütles naine  , jättes Steffani meie juurde ise ära minnes.

Peale seda liikusime meie Karliga ka ära .

--

Kodus oli Steffaniga juhtunu pärast ilgem tüli ja ma ei suutnud seal olla .
Helistasin Katile , et uurida kuidas Gertsuga on . Kati rääkis mulle ära selle loo mis on ja läksin kiiremail viisil haiglasse .

astusin sisse palatisse nr 240 , Gertsu lamas seal ikka veel teadvuseta .

"  Kuidas see niii saab olla ? "  küsisin Katilt . " Kas ta ise ka teadis  ? "

" Ilmselt mitte ,  " ütles Kati .

" Kuidas nii saaab ..  "

Mõlemad Katiga vaatasime Gertsut .
ühel hetkel , ta avas silmad .

" Tere tüdrukud , mida ma siin teen , " küsis ta .

" Kuule ... See et ...   Sul oli.. " ütlesin

---



(Andestage , mõte ei jookse präegu . :) ))