----
Olime surnuaias. Ma ostsin kõige suurema kimbu valgeid roose ja viisin need oma vanemate hauale.
Kükitasin vanemate haua kohale * olete küll läinud , kuid ometigi alati minuga kaasas. Ma igatsen teid nii väga *
Kuulsin , kuidas Katy kellegagi rääkis. See oli üks ratastoolis noorem mees. Tema oli see , kelle tõttu meil aasta tagasi avarii tekkis. Ma ei süüdista teda , see oli õnnetus ja tal endal on ka nüüd raske elu.
" Cleir, tunnen kaasa. Anna mulle andeks ... " lausus see võõras.
" Teie pole süüdi ."
" Olen.. "
" LÕPETAGE, see oli õnnetus!" karjusin vihaselt .
Ma tundsin , kuidas pisarad jälle mööda põski alla voolasid . Mees pani oma käe mulle õlale. Me vaikisime ja lihtsalt vaatasime mu vanemate hauda. Hetkepärast võttis väike Steffan mul käest kinni ja sikutas mind. Talle ei meeldi , kui ma kurb olen .
Igatahes , mees läks ära ja natukese aja pärast ka meie.
Kodus läksin uuesti arvutisse , rääkisin niisama Gretsuga juttu . Hiljem läksin natukeseks pikutama .
-----
Olin magama jäänud , Katy tuli just minu tuppa , kui ma silmad avasin .
" Tule sööma , ja siis uuesti magama ,, meil on homme vaja vara ärgata . " lausus Katy , silitas mu pead ning läks siis alla tagasi .
Otsisin endale midagi mugavat selga ja läksin alla. Söök oli maitsev, kuid see piinlik vaikus on hõivanud taas meie sisemused.
Rääksime Katyga hommsed plaanid ära ja läksin ülesse tagasi .
Olin ikka veel üpris väsinud , ning vahetasin riided , et nüüd täita tekialla ronida. Enne magama jäämist võtsin sahtlist vanemate pildi ja jäin pilt kaisus magama.
---
" Cleir , Äratus ! " raputas Karl mind .
Karli nähes , ehmusin kohe kõvasti ning lausa hüppasin ennast püsti .
" Issand , ära ehmata niimoodi " sõnasin talle .
" olgu , ma järgmine kord koputan , " lausus ta muigega ning läks minema .
Hakkasin kohe peale ärkamist asju pakkima . Tuju oli kohe palju parem. Mõte , et lähen täna Eestisse ja et näen oma vanu sõpru tegi mind väga õnnelikuks . Ma ei mõtlend eriti enam oma vanematele , sest teadsin , et nad on minuga alati kaasas .
Asjad pakitud , pesus käidud ja oligi kõik valmis . Viisin oma kotid alla ja läksin sööma .
Lauataga jutustasid kõik nii suure õhinaga . Isegi väike Steffan oli õnnelik , et saab lõpuks ometi eestisse . Miks ta sinna nii väga tahtis , ei teadnud keegi .
Söögid söödud ja oligi võetud siht lennujaama .
---
Sõitsime tükk aega ja juba nägingi lennujaama . Süda puperdas sees nagu väikesel notsul, keda mingi suur elukas taga ajab. Igatahes , võtsime oma asjad ning suunusime sisse. Ostsime oma broneeritud piletid välja nin läksime lennukisse .
Väike Steffan istus oma emme juurde ning mina ja Karl-Cristopher istusime koos .
Ka Karl on varem eestis käinud ainult ühe korra ega tunne sealt kedagi , seega üritan ma teda suveks Katile poisiks sebida . Olgu olgu ,see on tegelikult nali .
Aga endaga kaasa võtan ma ta kindlasti .
Lennuk tõusis õhku ja oligi sõit Eesti poole .
-----
No comments:
Post a Comment