Thursday, March 31, 2011

11. OSA !

---

"ei ole agaa ma.. Katy , ma tahaksin Eesti jääda .Ma ei taha siit ära minna . Ma tahan jääda siia .Siin on mu kodu , mu sõbrad .. kõik ,  "

" Cleir kallis , ka mina olen sellele mõelnud , ja usun et siin oleks teil kindlasti kergem , ning olen tähele pannud  , et ka Karlile ja Steffanile meeldib siin rohkem . "

" Nii et? "

" Ma usun , et jäämegi siia , rääkisin juba iirimaal oma maakleriga , ning palusin mööbli ja ülejäänd asjad siia saata . "

" Sa oled super , Karl teab juba? "

" Ja , ma rääkisin temaga ennem, "

" aitäh, " sõnasin Katyle , ning läksin Karli otsima . Ma olin nii tänulik talle, et saan nüüd siia jäääda .

Leidsin Karli ülesse ja hüppasime koos kohe basseini .

Vedelesime pmt terve päeva vees  , ning kojujõudes olime me nagu mingid vanurid . jubedalt kortsus ..

Igatahes  , võtsin taskust telefoni ja helistasin Gertsule ..

tuuut-tuuut-tuut

" Ja ? " kostus telefonist uimane hääl.

" Tere kallis , kodus ? " küsisin talt.

" Jah .. "

" Kuidas sul täna on ? tahad ma tule täna sinna ? "

" kuule , ei ole just kõige parem . no aga... "

" Aga mis ? "  küsisin " Hallo? kuuled sa mind ? GERTS ???!! "

Lõpetasin kõne ja viskasin telefoni voodile . Jooksin  meeleheitlikult ja kiiremini kui ei kunagi varem Gertsi juuurde .

koppkopp.
Keegi ei tulnud uksele . Vahet polnudki .. astusin kiiresti sisse ja jooksin gertsi tuppa . Ta lamas põrandal .

" Gerts , Ei .. palun eii ... " karjusin ise pisaratesse uppudes .

Helistasin ka kohe kiirabisse ja peale seda katile ning gertsu vanematele.

---


Kiirabi viis Gertsu haiglasse , ning  mina ja kati ning gertsu vanemad sõitsime kohe kiirabi autol järgi .
15 minutit peale haiglasse jõudmist lasti meid intensiivi gertsu juurde . Me kõik teadsime mis nüüd saab ...
Oli aeg viimaseks hüvastijätuks .. Meid kõiki jäeti üksinda palatisse  , et oma viimased sõnad talle öelda .

KATI - Tüdruk , sa olid ja jääd selleks kõige paremaks . üks mminu südame tükike läheb koos sinuga .. ning sinu üks südametükike täidab selle tühja koha . sa oled alati minuga.. sa küll ei kuule . kuid sa tead seda niikuinii .. HÜVASTI KALLIS SÕBRANNA !

CLEIR - Kalls , see ei oleks tohtinud nii minna .. Mitte just nüüd . kus ma tahtsin teile rääkida . et jään nüüd siia . täitsa päriseks . Oled ja jääd meie südametesse . Sa tead kõike midama sulle öelda tahaksin , kuid sõnad ei tule suust .Kallis HÜVASTI  !

See mida vanemad rääkisid ei tea .
Palatist välja astudes olid kohale jõudnud ka Katy , Karl ja Steffan.

" Kallis , mul on nii kahjuu .. " lausus Katy ning kallistas mind .

" MA EI SAA ARU MIS JUHTUS !! " sõnas karl , kellel ka nutumaik kurgus oli .

" sa lihtsalt ei teadnud , see oli juba ammu .. Meie teadsime .. Tal oli ajukasvaja . ! " ütles Katy ..

" TAL ON ! " ütlesin põhimõtteliselt karjudes ning puhkesin nutma " ärge rääkige , nagu ta oleks surnud .. TA EI OLE  , !!! "

" Kullake , sa tead et see lõppeb varsti . Sa pead suutma seda endale tunnistada " ütles Kati ,  kes ise samamoodi nuttis nagu mina .

" aga ma ei taha nii , ma ei taha et ta läheb .. " lausin .

" Rahune , Ta jääb alati sinuga , nagu sinu vanemad. ! " ütles Katy ..

Kõik me istusime nendele kõvadele diiivanitele , ning keegi meist polnud nõus lahkuma .
Ja nii olime me seal  . Lihtsalt istusime , haud vaikuses  . Me lihtsalt eksisteerisime oma kehadega seal . Mõtetega olid kõik Gertsu juures .

----


Möödas on nädal , ning eile oli Gertsu matus .
 Ma istun oma toas ja ei oska midagi teha. Ma lihtsalt istun . Vaatan pilti .
Me kõik oleme nii õnnelikud . Ja nüüd .. on justkui terve elu nässus . Ei ole seda hullu tüdrukut , kes naeraks koguaeg .. Ma ei näe teda , kuid ma tean et ta on minuga. Igavesti minuga ..

koppkopp

"ja  , tule . " ütlesin uksetaga olijale

" Cleir , sulle on külaline . " ütles Karl .

" Kes ? " küsisin . Kuigi see ei huvitanud mind, sest ma ei tahtnud kellegagi koos olla.

" Gert , "

" mida? " sain ütelda kui Gert juba sisse astus .

" Tere , Cleir , tohib ? " küsis ta viisakalt .

" tule siis kui sa juba siin oled , " ma ei saanud talle mitte mingit moodi ära öelda .  ma tundsin , et vajan teda enda kõrvale .Just nüüd ja präegu .

" ,ma tulin sind vaatama , lihtsalt tahtsin näha kuidas sul on ." ütles ta . Ta vaatas mulle otsa . ma lihtsalt ei suutnud enam oma pisaraid kinni hoida .  Ta võttis mult ümbert kinni , ja hoidis ning vaikis .
Me istusime nii paar tundi . Lihtsalt vaikisime .. ja olime üksteise embuses . Ma tundisn ennast kindlalt ..

---

No comments:

Post a Comment