---
Gertsu lebas seal maas, ega liigutanud .. Ma olin tohutult mures . Umbes 15 minutipärast oli kiirabi kohal .
Gertsu tõsteti kanderaamile ning tõsteti autosse . Jäin abitult kiirabi autot vaatama . ma ei osanud midagi enam teha .
* Kas hakkab jälle kõik pihta ? *
Ma ei jõudnudki midagi enam edasi mõelda . kui juba tuli jooksuga minu juurde Karl .. Ta hingeldas kõvasti .
" MA EI LEIDNUD TEDA ! " , ütles ta .
" Kus ta siis on ? " läksin ma järjest rohkem paanikasse .
Ma ei suutnud peale edasi otsimise mi dagi muud teha . Karjusin kõvasti Steffani nime , kuid teda polnud mitte kuskil .
Me olime teda otsinud juba pool tundi . Kuid asjata , me ei leidnud teda . Ma vajusin maha ja ei osanud peale nutmise mitte kui midagi teha. Lihtsalt nutsin ja nutsin . Kuulsin , kuidas keegi mu seljatagant tuli. Kuid see ei huvitanud mind . peale Steffani leidmise ei huvitaanud mind mitte miski .
See keegi kes tuli , võttis mult ümbert kinni . Sain aru , et see on Karl .
" Mida me teeme , me ei saa ju niii koju minna . Su ema hakkab mind vihkama . Ma ju lubasin , et midagi ei juhtu . ! " ütlesin läbi nutu .
" Rahune , küll me leiame ta . " ütles Karl , ning kallistas mind kõvemini .
Istusime seal , kuni kuulsime pisikese lapse nuttu .
" STEFFAN !!! " karjusin ..
Vastust ma ei kuulnud , kuid kuulsin ainult nuttu . Järsku nägin ühte naist Steffaniga tulemas .
Tormasin kohe nende juurde. võtsin Steffani sülle ning kallistasin teda kohe kõvasti . Ta nuttis , kuid ma ei saanud aru . miks .
" mis temaga juhtus . " küsisin naise käest , " ja miks ta teiega on . ?? "
" Andke andeks , ma vaatasin , et see laps oli siin täiesti üksinda vee ääres , kõndis ainult vee poole . Minu enda pisike laps oli ka kaasas ja ma viisin ta rannavalve majja , et äkki tullakse teda sinna esimese asjana otsima . Kuna ma nägin maja aknast , et siin käib otsimine ja kõike muud tulin siia ja võtsin ta endaga kaasa .
Lootes , et äkki tema vanemad otsivad teda siit . " rääkis naine .
" Tegelikult ma tänan teid , " tänasin teda .
" Pole hullu , " ütles naine , jättes Steffani meie juurde ise ära minnes.
Peale seda liikusime meie Karliga ka ära .
--
Kodus oli Steffaniga juhtunu pärast ilgem tüli ja ma ei suutnud seal olla .
Helistasin Katile , et uurida kuidas Gertsuga on . Kati rääkis mulle ära selle loo mis on ja läksin kiiremail viisil haiglasse .
astusin sisse palatisse nr 240 , Gertsu lamas seal ikka veel teadvuseta .
" Kuidas see niii saab olla ? " küsisin Katilt . " Kas ta ise ka teadis ? "
" Ilmselt mitte , " ütles Kati .
" Kuidas nii saaab .. "
Mõlemad Katiga vaatasime Gertsut .
ühel hetkel , ta avas silmad .
" Tere tüdrukud , mida ma siin teen , " küsis ta .
" Kuule ... See et ... Sul oli.. " ütlesin
---
(Andestage , mõte ei jookse präegu . :) ))
Tuesday, December 14, 2010
Sunday, December 12, 2010
7. Osa
---
Kui me välja jõudsime oli juba Kati kohal .
" No tere , " ütles Karl kohe rõõmsalt .
" Tsaukiii .. " vastas Kati kohe .
Vaatasin neid . Naljakas oli ja seepeale hakkasin ka naerma .
" Mida sa naerad ? " küsis Kati ..
" Vahet pole , " ütlesin .
Tõstsin steffani kärusse ja hakkasime rannapoole liikuma .
" Kuule , räägi mis värk selle Gerd'i eidega oli ? "
" No .. Ta .. , " hakkas kati rääkima .
---
Kui ta jutu lõpetanud oli , olime me põhimõtteliselt juba rannas .
Seda juttu oli lõpuks nii palju , et mulle jäi kõik väga segaseks.
Võtsime jalanõud jalast ära , tõstsin Steffani kärust välja ja otsisime endale sobivat kohta päevitamiseks .
Hea koht oli võrgu platsi juures .. see tähendas seda , et jäime sinna .
--
Olime tükk aega päevitanud , kui tulid tuttavad võrku mängima . Gertsu oli ka nendega kaasas .
" Tsauki piffid, !" karjus ta ning jooksis meie poole .
" No tsau , " ütlesin vastu .
" kaua te juba siin olete ? " küsis ta ?
" A , mai tea mingi tund või nii .. " ütles Kati .
Meil kõigil tekkis plaan , et võiks võrku mängida . Kuna aga Steffanit ei saanud üksi jätta . siis mõtlesin ise mitte mängida . Alguses oli küll Karl vastu ja ütles , et võib ise teda valvata , aga ma ei olnud sellega nõus ning lasin tal mängima minna .
Sel ajal , kui nemad mängisid võtsin Steffani kaasa ning läksin mereäärde .. Mul tuli meelde üks mu elu teine kõige hullemaid õhtuid .
*** istusin rannas koos Katy , Karli , Sveni , Krissi , Melani ja Kityga . Steffan oli siis kõigest aastane . Panime ta vankrisse magama , ning istusime ise niisama lõkke ääres . Vanker oli natuke kaugemal varju all , sest mõtlesime , et äkki hakkab vihma sadama . Istusime ja istusime , kuni ühekorra panin tähele , et Steffani vankrit , enam pole . Hakkasin korraga paanitsema , Katy ja kõik teised muidugi ka . hakkasime paika läbi tuiama , kui nägin eemalt Steffani vankrit . Kuulsin , kuidas Steffan nuttis . Jooksin kohe sinna ning võtsin ta vankrist ära . Steffani käel olid mingid imelikud täpid . Pakkisime oma asjad kokku ning sõitsime haiglasse .
Haiglas öeldi , et need on sääse punnid ja midagi ei hullu . .
Mõistmatuks jäi meile aga see , kuidas Steffani vanker sinna kohta sai . Umbes aasta peale seda , olime mina , Steffan , Katy , Karl ja Karli eks Kity rannas . Steffan jalutas meie juurest ära , ning läks veepoole . Kui Katy tähele pani , oli tal esimene vaatamie kohe Vee poole . Steffan lihtsalt kõndis vette , ning viskas ennast vette pikali . Katy joooksis kohe talle järgi . Võttis steffani veest välja , ta ei hinganud . Kohe tormas meie juurde ka vetelpäästja , kes hakkas steffanit elustama . Steffan ärkas ülesse , oli päeva haiglas isegi ..
Iga suvi , vähemal kolm korda läheb ta vee juurde , nagu tahaks ennast ära tappa . Millised pisarad , milline valu ***
Olin Steffaniga natuke aega vee juures ja läksin siis tagasi . Kõik tormasid minust hooga mööda ujuma .. ainuke , kes ujuma ei läinud oli Gertsu , sest tema vanaisa uppus ära ja nüüd ta kardab vett .
Rääkisin Gertsuga natuke juttu ning palusin tal Steffanit valvata , et vetsus käia , Gertsu oli nõus .
---
Käisin vetsus ära , läksin tagasi . Kedagi ei olnud veel veest välja tulnud ..
Nägin et Gertsu on maas pikali ja steffanit polnud .
" KARL !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!" karjusin nii kõvasti kui ma veel vähegi suutsin .
Karl taipas , et midagi on väga valesti ja tormas kiiresti minu juurde .
Mina jooksin samal ajal Gertsu juurde , ta ei ärkand .
" Karl , mine otsi Steffanit , ma kutsun kiirabi ." ütlesin talle .
" Ja . " ütles ta ning tormas minema .
Helistasin kiirabisse .
----
Kui me välja jõudsime oli juba Kati kohal .
" No tere , " ütles Karl kohe rõõmsalt .
" Tsaukiii .. " vastas Kati kohe .
Vaatasin neid . Naljakas oli ja seepeale hakkasin ka naerma .
" Mida sa naerad ? " küsis Kati ..
" Vahet pole , " ütlesin .
Tõstsin steffani kärusse ja hakkasime rannapoole liikuma .
" Kuule , räägi mis värk selle Gerd'i eidega oli ? "
" No .. Ta .. , " hakkas kati rääkima .
---
Kui ta jutu lõpetanud oli , olime me põhimõtteliselt juba rannas .
Seda juttu oli lõpuks nii palju , et mulle jäi kõik väga segaseks.
Võtsime jalanõud jalast ära , tõstsin Steffani kärust välja ja otsisime endale sobivat kohta päevitamiseks .
Hea koht oli võrgu platsi juures .. see tähendas seda , et jäime sinna .
--
Olime tükk aega päevitanud , kui tulid tuttavad võrku mängima . Gertsu oli ka nendega kaasas .
" Tsauki piffid, !" karjus ta ning jooksis meie poole .
" No tsau , " ütlesin vastu .
" kaua te juba siin olete ? " küsis ta ?
" A , mai tea mingi tund või nii .. " ütles Kati .
Meil kõigil tekkis plaan , et võiks võrku mängida . Kuna aga Steffanit ei saanud üksi jätta . siis mõtlesin ise mitte mängida . Alguses oli küll Karl vastu ja ütles , et võib ise teda valvata , aga ma ei olnud sellega nõus ning lasin tal mängima minna .
Sel ajal , kui nemad mängisid võtsin Steffani kaasa ning läksin mereäärde .. Mul tuli meelde üks mu elu teine kõige hullemaid õhtuid .
*** istusin rannas koos Katy , Karli , Sveni , Krissi , Melani ja Kityga . Steffan oli siis kõigest aastane . Panime ta vankrisse magama , ning istusime ise niisama lõkke ääres . Vanker oli natuke kaugemal varju all , sest mõtlesime , et äkki hakkab vihma sadama . Istusime ja istusime , kuni ühekorra panin tähele , et Steffani vankrit , enam pole . Hakkasin korraga paanitsema , Katy ja kõik teised muidugi ka . hakkasime paika läbi tuiama , kui nägin eemalt Steffani vankrit . Kuulsin , kuidas Steffan nuttis . Jooksin kohe sinna ning võtsin ta vankrist ära . Steffani käel olid mingid imelikud täpid . Pakkisime oma asjad kokku ning sõitsime haiglasse .
Haiglas öeldi , et need on sääse punnid ja midagi ei hullu . .
Mõistmatuks jäi meile aga see , kuidas Steffani vanker sinna kohta sai . Umbes aasta peale seda , olime mina , Steffan , Katy , Karl ja Karli eks Kity rannas . Steffan jalutas meie juurest ära , ning läks veepoole . Kui Katy tähele pani , oli tal esimene vaatamie kohe Vee poole . Steffan lihtsalt kõndis vette , ning viskas ennast vette pikali . Katy joooksis kohe talle järgi . Võttis steffani veest välja , ta ei hinganud . Kohe tormas meie juurde ka vetelpäästja , kes hakkas steffanit elustama . Steffan ärkas ülesse , oli päeva haiglas isegi ..
Iga suvi , vähemal kolm korda läheb ta vee juurde , nagu tahaks ennast ära tappa . Millised pisarad , milline valu ***
Olin Steffaniga natuke aega vee juures ja läksin siis tagasi . Kõik tormasid minust hooga mööda ujuma .. ainuke , kes ujuma ei läinud oli Gertsu , sest tema vanaisa uppus ära ja nüüd ta kardab vett .
Rääkisin Gertsuga natuke juttu ning palusin tal Steffanit valvata , et vetsus käia , Gertsu oli nõus .
---
Käisin vetsus ära , läksin tagasi . Kedagi ei olnud veel veest välja tulnud ..
Nägin et Gertsu on maas pikali ja steffanit polnud .
" KARL !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!" karjusin nii kõvasti kui ma veel vähegi suutsin .
Karl taipas , et midagi on väga valesti ja tormas kiiresti minu juurde .
Mina jooksin samal ajal Gertsu juurde , ta ei ärkand .
" Karl , mine otsi Steffanit , ma kutsun kiirabi ." ütlesin talle .
" Ja . " ütles ta ning tormas minema .
Helistasin kiirabisse .
----
Thursday, December 9, 2010
6. Osa
---
Tuliateks olid .. uksuge või mitte . Aga see sama kutt , keda ma lennukis kohtasin, tema tüdruk ja veeel kaks mingit tüüpi . Kati läks kohe neid tervitama .
* Imelik , ma ei suutnud iial uskuda . et poiss keda ma juhuslikult kohtan , on minu sõbrannade tuttav . *
Selle lennukikuti tüdruku nägu muutus kohe , kui ta mind nägi . Ma küll ei saanud aru mis toimus , kuid siiski läksin poissi tervitama .
" No terekest , imelik .. ei osanud oodata ,et ma sind siin näen . " ütlesin poisile .
" Tere ja . " vastas poiss .
" Ega meiegi ei osanud sind siin kohata , " lausus tema tüdruk .
" Teie mind ? te ju ei tunne mind , või tunnete ?? " , küsisin kohatu näoga .
Kati vaatas ka neid ning lausu siis :
" Cleir, kuidas sa Gerti tunned ? "
" Vahet pole , " ütlesin , ning läksin siis minema .
Just tulnud külalised liikusid edasi teiste juurde , ning pidu läks edasi . Vaatasin , kuhu Karl oli jäänud . Kuid oma pilguga ei leidnud teda kuskilt . Siis hakkasin otsima Katit , kuid ka teda ei leidnud .
Mul oli kuidagi imelik olla . mitte sellest et ma palju joonud oleks , kuid sees oli kuidagi kohatu tunne . Otsustasin rõdule värsket õhku hingama minna .
Rõdule jõudes leidsin ülesse oma kaks kadunukest . Nad jalutasid kahekesi maja taga . Nad olid niii nunnud.
Mul oli kohe peale seda parem olla ning läksin siis tagasi sisse .
" No kadunuke , ma just otsisin sind , " sõnas Gertsu,
" Mul oli imelik olla , käisin õhku hingamas , " laususin talle naeratades .
Gertsu võttis mul käest kinni , ning tassis toa keskele .
" Rahvas , koguneme . " hõikas ta üle muusika .
Kõik kogunesid meie ümber .
" nii , muusika . " karjus ta veel kord .
Silma nurgast nägin , et ka Kati ja Karl on tagasi jõudnud .
Kohe kõlas ka muusika , ning kõik hakaksid mulle laulma .
SINUGA KOOOS , PÄIKE KUNAGI EI KAO , SINUGA KOOS , MAAILM LOODI MEIE JAOKS .
jne jne .. kui laul oli lõpetatud tehti suur grupikalli , ning hakkati täies hoos tantsima .
Lasin ennast lõdvaks ning nautisin pidu .
----
Olime juba väga kaua tantsinud ja lõbutsenud . Kell oli juba pool 4 ja mõtlesin , et minul ja Karlil on aeg koju minna . Tirisin Karli Kati juurest ära . Ütlesin Katile tsau ja kallistasin ning hakkasime liikuma .
Gertsu tuli meid ukse juurde saatma .
Panime juba riidesse, kui tuli Gert ning ütles :
" Ja juba lähedki ? "
" Jah , aitab küll tänaseks , terve suvi on ees . "
" Enne äraminekut kalli ja numbrit saab ? "
" Mm.. ma ei tea .. , "
" No palun , "
olgu , olin nõus talle kalli andma . kuid numbrit keeldusin andmast .
Teda kallistades oli nii hea ja soe tunne sees . Ma polekski tahtnud lõpetada . Aga eemalt kostus hääl .
" GERT , MIDA SA TEED ? "
Selleks karjujaks oli tema tüdruk .
" issver , ära paanitse ,see oli lahkumis kalli , " ütles Gert .
Ta tüdruk ilmselt solvus ja sai vihaseks , ning läks minema . Gert tormas talle kohe järgi .
Kallistasin Gertsut , ning läksime siis Karliga minema .
Teepeal rääkisin Karlile , mis tunne mulon . Ja , et kui nägin Gerti ja ta tüdrukut uksest sisse astumas . siis pidi mu süda seisma jääma . Sest , et kardan temasse ära armuda ja suhtelõhkuja ma olla ei taha .
Karl ütles sellepeale ainult :
" Cleir , sa oled veel noor . Vaata milline see tüdruk oli . See oli õudne .. Võta see poiss . Ja ära kahetse , "
" Ei , ma ei taha .. Kõigepealt pean teada saama , kes on see inimene , kellest ma oma päevikus rääkisin . "
" Mis päevikust ? "
" vahet pole , lähme nüüd ruttu , ilge uni on . "
Tõstsime oma tempot ning juba viie minutipärast olime kodus . Liikusime vaikselt ülesse , oma tubadesse ning läksime ära magama . See tähendab mina läksin , sest see mida Karl oma toas peale seda tegi kui me lahku läksime , ma ju ei tea .
----
Hommikul ärkasin suhteliselt vara , mingi 11 ajal . Päike sillerdas nii mõnusasti vastu . Telefon oli juba täiesti kuum vastamata kõnedest . Kõik olid mind taga ajanud , ma küll ei tea miks , kuid sain sellele kohe selguse , kui Katile helistasin .
" No tsauki Kati , helistasid . Miks te kõik mind otsite ? "
" Issand , sinuga on kõik korras . " ohkas Kati kergendatult telefonis .
" Miks ei peaks olema ? "
" No , see Gerd'i eit on peast jumala soojus . Ta ütles eile , et ta ei lase sind Gerdile mitte kunagi ligi . Ja seda sa kahetsed, et sa oma nina sinna topid . "
" Misasja , mis tal viga on ? "
" ta ongi selline.. hull eit , ausalt . Kui probleeme ei taha. hoia parem Gerdist eemale . "
" Ega ma ju ei tahagi teda . " ja hakkasin naerma , " no igatahes , lähme randa . Tuli tuju päevitada , "
" Nõus , poole tunnipärast sinu maja ees , sobib ? "
" ja , kas võtan Karli ka kaasa ? "
" no eks sa võta, " lausus kati , ning lõpetas kõne .
panin telefoni voodile . Käisin kiirelt pesus , ning läksin siis vaatama mida Karl teeb .
koputasin uksele .
" ja , tule . "
astusin sisse , Karl oli juba riides ja küsis :
" no ? Halb olla ? "
" eiei , miks peaks , ei joonud eile midagi , "
" olgu , "
" Kuule , kas sa minu ja katiga randa viitsid ? "
" No muidugi . "
" olks , tule alla siis , "
Ja lahkusin toast .
Võtsin oma toast läpaka , ning läksin siis Kööki .
" Tere hommikust Katy , " laususin , ning istusin siis köögi laua taha .
" No , kuidas eilne läks , " küsis ta .
" Kuule ,ei kurda , täitsa lõbus oli , "
" siis on hea , ja kus Karl on ? "
" üleval , tuleb kohe alla . "
" Olgu , süüa tahad ? "
" mida süüa on ? "
" pannkooke , mõtlesin , et pole ammu teinud . "
" ja , muidugi . päris tühi on kõht . " laususin Katyle naeratades, " aga kus Steffan on ? "
" Ta mängib elutoas . "
" A, võib ma võtan ta endaga kaasa ? "
" ja kuhu lähete ? "
" Randa .. "
" olgu , aga ära teda vee lähedale väga lase . Kui ise kaasa lähed siis . "
" ja , ma tean . "
" Ma ju siiski kardan , "
Samal ajal , kui me rääkisime oli alla jõudnud ka Karl , ning mina olin jõudnud oma Fb-kist leida pildi , mis eile õhtul tehti . Nii hea on olla kooos oma tüdrukutega .
" Karl , tule vaata. Kas me pole mitte armsad, "
Karl muidugi silmitses ainult keskel olevat Katit ,
( vasakult , Cleir , Kati ja Gertsu )
" Jah , olete küll . " ütles ta .
hakkasime sööma ja siis oligi aeg välja minna .
---
Tuliateks olid .. uksuge või mitte . Aga see sama kutt , keda ma lennukis kohtasin, tema tüdruk ja veeel kaks mingit tüüpi . Kati läks kohe neid tervitama .
* Imelik , ma ei suutnud iial uskuda . et poiss keda ma juhuslikult kohtan , on minu sõbrannade tuttav . *
Selle lennukikuti tüdruku nägu muutus kohe , kui ta mind nägi . Ma küll ei saanud aru mis toimus , kuid siiski läksin poissi tervitama .
" No terekest , imelik .. ei osanud oodata ,et ma sind siin näen . " ütlesin poisile .
" Tere ja . " vastas poiss .
" Ega meiegi ei osanud sind siin kohata , " lausus tema tüdruk .
" Teie mind ? te ju ei tunne mind , või tunnete ?? " , küsisin kohatu näoga .
Kati vaatas ka neid ning lausu siis :
" Cleir, kuidas sa Gerti tunned ? "
" Vahet pole , " ütlesin , ning läksin siis minema .
Just tulnud külalised liikusid edasi teiste juurde , ning pidu läks edasi . Vaatasin , kuhu Karl oli jäänud . Kuid oma pilguga ei leidnud teda kuskilt . Siis hakkasin otsima Katit , kuid ka teda ei leidnud .
Mul oli kuidagi imelik olla . mitte sellest et ma palju joonud oleks , kuid sees oli kuidagi kohatu tunne . Otsustasin rõdule värsket õhku hingama minna .
Rõdule jõudes leidsin ülesse oma kaks kadunukest . Nad jalutasid kahekesi maja taga . Nad olid niii nunnud.
Mul oli kohe peale seda parem olla ning läksin siis tagasi sisse .
" No kadunuke , ma just otsisin sind , " sõnas Gertsu,
" Mul oli imelik olla , käisin õhku hingamas , " laususin talle naeratades .
Gertsu võttis mul käest kinni , ning tassis toa keskele .
" Rahvas , koguneme . " hõikas ta üle muusika .
Kõik kogunesid meie ümber .
" nii , muusika . " karjus ta veel kord .
Silma nurgast nägin , et ka Kati ja Karl on tagasi jõudnud .
Kohe kõlas ka muusika , ning kõik hakaksid mulle laulma .
SINUGA KOOOS , PÄIKE KUNAGI EI KAO , SINUGA KOOS , MAAILM LOODI MEIE JAOKS .
jne jne .. kui laul oli lõpetatud tehti suur grupikalli , ning hakkati täies hoos tantsima .
Lasin ennast lõdvaks ning nautisin pidu .
----
Olime juba väga kaua tantsinud ja lõbutsenud . Kell oli juba pool 4 ja mõtlesin , et minul ja Karlil on aeg koju minna . Tirisin Karli Kati juurest ära . Ütlesin Katile tsau ja kallistasin ning hakkasime liikuma .
Gertsu tuli meid ukse juurde saatma .
Panime juba riidesse, kui tuli Gert ning ütles :
" Ja juba lähedki ? "
" Jah , aitab küll tänaseks , terve suvi on ees . "
" Enne äraminekut kalli ja numbrit saab ? "
" Mm.. ma ei tea .. , "
" No palun , "
olgu , olin nõus talle kalli andma . kuid numbrit keeldusin andmast .
Teda kallistades oli nii hea ja soe tunne sees . Ma polekski tahtnud lõpetada . Aga eemalt kostus hääl .
" GERT , MIDA SA TEED ? "
Selleks karjujaks oli tema tüdruk .
" issver , ära paanitse ,see oli lahkumis kalli , " ütles Gert .
Ta tüdruk ilmselt solvus ja sai vihaseks , ning läks minema . Gert tormas talle kohe järgi .
Kallistasin Gertsut , ning läksime siis Karliga minema .
Teepeal rääkisin Karlile , mis tunne mulon . Ja , et kui nägin Gerti ja ta tüdrukut uksest sisse astumas . siis pidi mu süda seisma jääma . Sest , et kardan temasse ära armuda ja suhtelõhkuja ma olla ei taha .
Karl ütles sellepeale ainult :
" Cleir , sa oled veel noor . Vaata milline see tüdruk oli . See oli õudne .. Võta see poiss . Ja ära kahetse , "
" Ei , ma ei taha .. Kõigepealt pean teada saama , kes on see inimene , kellest ma oma päevikus rääkisin . "
" Mis päevikust ? "
" vahet pole , lähme nüüd ruttu , ilge uni on . "
Tõstsime oma tempot ning juba viie minutipärast olime kodus . Liikusime vaikselt ülesse , oma tubadesse ning läksime ära magama . See tähendab mina läksin , sest see mida Karl oma toas peale seda tegi kui me lahku läksime , ma ju ei tea .
----
Hommikul ärkasin suhteliselt vara , mingi 11 ajal . Päike sillerdas nii mõnusasti vastu . Telefon oli juba täiesti kuum vastamata kõnedest . Kõik olid mind taga ajanud , ma küll ei tea miks , kuid sain sellele kohe selguse , kui Katile helistasin .
" No tsauki Kati , helistasid . Miks te kõik mind otsite ? "
" Issand , sinuga on kõik korras . " ohkas Kati kergendatult telefonis .
" Miks ei peaks olema ? "
" No , see Gerd'i eit on peast jumala soojus . Ta ütles eile , et ta ei lase sind Gerdile mitte kunagi ligi . Ja seda sa kahetsed, et sa oma nina sinna topid . "
" Misasja , mis tal viga on ? "
" ta ongi selline.. hull eit , ausalt . Kui probleeme ei taha. hoia parem Gerdist eemale . "
" Ega ma ju ei tahagi teda . " ja hakkasin naerma , " no igatahes , lähme randa . Tuli tuju päevitada , "
" Nõus , poole tunnipärast sinu maja ees , sobib ? "
" ja , kas võtan Karli ka kaasa ? "
" no eks sa võta, " lausus kati , ning lõpetas kõne .
panin telefoni voodile . Käisin kiirelt pesus , ning läksin siis vaatama mida Karl teeb .
koputasin uksele .
" ja , tule . "
astusin sisse , Karl oli juba riides ja küsis :
" no ? Halb olla ? "
" eiei , miks peaks , ei joonud eile midagi , "
" olgu , "
" Kuule , kas sa minu ja katiga randa viitsid ? "
" No muidugi . "
" olks , tule alla siis , "
Ja lahkusin toast .
Võtsin oma toast läpaka , ning läksin siis Kööki .
" Tere hommikust Katy , " laususin , ning istusin siis köögi laua taha .
" No , kuidas eilne läks , " küsis ta .
" Kuule ,ei kurda , täitsa lõbus oli , "
" siis on hea , ja kus Karl on ? "
" üleval , tuleb kohe alla . "
" Olgu , süüa tahad ? "
" mida süüa on ? "
" pannkooke , mõtlesin , et pole ammu teinud . "
" ja , muidugi . päris tühi on kõht . " laususin Katyle naeratades, " aga kus Steffan on ? "
" Ta mängib elutoas . "
" A, võib ma võtan ta endaga kaasa ? "
" ja kuhu lähete ? "
" Randa .. "
" olgu , aga ära teda vee lähedale väga lase . Kui ise kaasa lähed siis . "
" ja , ma tean . "
" Ma ju siiski kardan , "
Samal ajal , kui me rääkisime oli alla jõudnud ka Karl , ning mina olin jõudnud oma Fb-kist leida pildi , mis eile õhtul tehti . Nii hea on olla kooos oma tüdrukutega .
" Karl , tule vaata. Kas me pole mitte armsad, "
Karl muidugi silmitses ainult keskel olevat Katit ,
( vasakult , Cleir , Kati ja Gertsu )
" Jah , olete küll . " ütles ta .
hakkasime sööma ja siis oligi aeg välja minna .
---
Wednesday, December 8, 2010
5 . Osa ( annabeli ja liiiiiisuuu soovil )
---
Mul pole silmad elus nii suureks läinud . ma pole kunagi niii kõvasti karjunud , see oli õudne .
Astusin uksest sisse, kõik lamasid pikali maas . veri oli maas see oli õudne.. Mul tulid pisarad välja .
see oli tohutu katastroof mis seal oli ... .
Olgu , tegelikult polnud nii .. Kõik karjusid tule põlema pannes üllatus . Aga karjusin ma sellepärast nii kõvasti . Et lambi pirn läks katki . Kohe tormasid Kati Ja Gertsu minu juurde , kallistasid mind tohutult kõvasti , nii et ma mõtlesin , et ma lämbun kohe ära kui nad mind lahti ei lase . Muidugi mitte halvapärast aga siiski .
" ME NII OOTASIME SIND KALLIS , " ütlesid tüdrukud nagu ühest suust .
" Mina igatsesin teid ka tohutult . " vastasin neile .
Nad tirisid mu kohe tuppa . Kõik tulid ja kallistasid mind , palju oli ka neid . Keda ma endaarust polnud eluski näinud .
" Ootake , aga Karl . " küsisin .
Karl seisis tuima näoga , ta ei osanud midagi teha , kuhugi liikuda .
" Sa .. SA .. oled nii naljakas . ! " ütlesin talle vaevaliselt naeru seest .
" Anna andeks , ära nüüd ära lämbu . Ma ei oskand midagi teha juu , " ütles poiss natuk punastades ja siis ise ka naerma hakates .
Võtsin poisil käest kinni ja tarisin ta endaga teiste juurde .
" Näete , see on minu tädipoeg Karl . " sõnasin uhkelt teistele .
Kõik tüdrukud vaatasid suu ammuli Karli . Mul oli kohutavalt naljakas seda vaadata , sest isegi tüdrukud. Kes oma poistega olid jõllitasid teda nö suu ammuli .
" Olgu , nii rääkige ise temaga kui rohkem huvitab . " ütlesin kiirelt , ning tormasin siis kohe Kati ja Gertsu juurde .
" No Räägi kuidas on elu IIRIMAAL , " küsis Kati .
" No vaata , tegelikult on nii ... , " hakkasin ma siis neile jutustama .
Sel ajal kui mina seal jutustasin , oli Karl endale palju sõpru saanud . Muidugi ümbritses teda suur hulk tüdrukuid kuid ka poistega klappis tal väga .
Kui ma olin oma jutu lõpetanud . oli mul suu juba nii kuiv , et tahtsin midagi juua . Läksin siis kööki ..
Järsku käis uksekell ja Kati tormas uksele .
Ta tuli tagasi tema järel tulid inimesed .
Vaatasin tulijate poole .
" Ta .. mis .. ei .. see ei ole.. ju.. nii ?" ütlesin tõsiselt kokutades..
Tulijateks olid ..
----
Mul pole silmad elus nii suureks läinud . ma pole kunagi niii kõvasti karjunud , see oli õudne .
Astusin uksest sisse, kõik lamasid pikali maas . veri oli maas see oli õudne.. Mul tulid pisarad välja .
see oli tohutu katastroof mis seal oli ... .
Olgu , tegelikult polnud nii .. Kõik karjusid tule põlema pannes üllatus . Aga karjusin ma sellepärast nii kõvasti . Et lambi pirn läks katki . Kohe tormasid Kati Ja Gertsu minu juurde , kallistasid mind tohutult kõvasti , nii et ma mõtlesin , et ma lämbun kohe ära kui nad mind lahti ei lase . Muidugi mitte halvapärast aga siiski .
" ME NII OOTASIME SIND KALLIS , " ütlesid tüdrukud nagu ühest suust .
" Mina igatsesin teid ka tohutult . " vastasin neile .
Nad tirisid mu kohe tuppa . Kõik tulid ja kallistasid mind , palju oli ka neid . Keda ma endaarust polnud eluski näinud .
" Ootake , aga Karl . " küsisin .
Karl seisis tuima näoga , ta ei osanud midagi teha , kuhugi liikuda .
" Sa .. SA .. oled nii naljakas . ! " ütlesin talle vaevaliselt naeru seest .
" Anna andeks , ära nüüd ära lämbu . Ma ei oskand midagi teha juu , " ütles poiss natuk punastades ja siis ise ka naerma hakates .
Võtsin poisil käest kinni ja tarisin ta endaga teiste juurde .
" Näete , see on minu tädipoeg Karl . " sõnasin uhkelt teistele .
Kõik tüdrukud vaatasid suu ammuli Karli . Mul oli kohutavalt naljakas seda vaadata , sest isegi tüdrukud. Kes oma poistega olid jõllitasid teda nö suu ammuli .
" Olgu , nii rääkige ise temaga kui rohkem huvitab . " ütlesin kiirelt , ning tormasin siis kohe Kati ja Gertsu juurde .
" No Räägi kuidas on elu IIRIMAAL , " küsis Kati .
" No vaata , tegelikult on nii ... , " hakkasin ma siis neile jutustama .
Sel ajal kui mina seal jutustasin , oli Karl endale palju sõpru saanud . Muidugi ümbritses teda suur hulk tüdrukuid kuid ka poistega klappis tal väga .
Kui ma olin oma jutu lõpetanud . oli mul suu juba nii kuiv , et tahtsin midagi juua . Läksin siis kööki ..
Järsku käis uksekell ja Kati tormas uksele .
Ta tuli tagasi tema järel tulid inimesed .
Vaatasin tulijate poole .
" Ta .. mis .. ei .. see ei ole.. ju.. nii ?" ütlesin tõsiselt kokutades..
Tulijateks olid ..
----
4. Osa
---
Võtsin oma kodinad ja läksin tuppa . Tuba oli juba mõnusat söögi lõhna täis .
"Katy , kuidas sa..., " hakkasin küsima , kuid sõnad jäid imestusest vait .
" Tere kullakallike , ma juba nii väga ootasin sind , et tulin varem siia ja hakkasin su lemmik toitu tegema . " lausus vanemat sorti naine .
* Tuttav tädike , ei tea küll kes see on . *
" Ja teie olete .. ? " küsisin .
Naisel jäi suu pärani lahti .
" Ma.. Ma.. Ma.. juu .. Kuidas.. sa.. " kokutas naine .
" Ema , ära imesta . Ma rääkisin ju sulle , et peale õnnetust oli tal mälu kaotus . Küll tal varsti meelde tuleb . " lausus Katy.
Ma mõtlesin tükk aega , kes see naine on . Nii tuttav ja kõike kuid meelde ei tule . Vaatasin teda .. Jälgisin . Tema silmad olid väga minu ema silmade moodi . Järsku tuli mulle meelde.
" VANAEMA ! " karjusin ja jooksin tema juurde.
" Issake , ma juba mõtlesin , et sul ei tulegi meelde ." lausus vanaema .
Kallistasin teda kohe kõvasti . Mul oli ka muidugi piinlik , et ma teda ära ei tundnud .
" Olgu , ma lähen viin oma asjad ülesse . " laususin , võtsin oma koti ja tormasin trepist ülesse . Karl tuli kohe muidugi minu järel , sest ta ei oskand kuhugi minna .
Astusin esimesse tuppa .
" Ei , see ei ole , " ning läksin teise uksejuurde .
Avasin ukse .
"Kurat , see ka pole , " ning liikusin järgmise juurde .
Enne selle avamist tuli meelde mulle lause . "" Minu südame parempoolne uks ""
Keerasin otsa ringi ja läksin koridori viimase ukse juurde . Avasin enda paremal oleva ukse .
" Jah , see ongi . " laususin uksest sisse astudes .
Karl astus kohe minu järgi tuppa.
" Totu , sinu tuba on üle minu toa ukse . " ütlesin talle naerdes.
" Sorry , ma ju ei teadnud , " sõnas poiss ja läks oma uude tuppa .
Kui Karl ära läks . lükkasin oma toa ukse kinni ja pakkisin oma asjad lahti . Kõik oli niiii mõnus ja niii minulik . Minu helesinised kardinad olid ikka veel ees . Muidugi oli vanaema ilmselt siin ikka koristamas käinud , kuid kõik oli siiski omal kohal . Muidugi peaks mainima , et Iirimaal oli mu tuba peaaegu samasugune , nagu see tuba siin . Oma pabereid ja pliiatseid ja muud träni sahtlitesse pannes leidsin ma oma päeviku . Viskasin oma pehmele voodile pikali . Ning hakkasin seda lugema .
" Tere päevik .
Ma tahtsin siia kirjutada temast. Temast , kes on mu maailm. Tõesti , ta on mu maailm .
Kõige parem ja kõige ehtsam . Minu süda , minu õhk , minu vesi , minu päike . Kõik absoluutselt KÕIK !!!!!!! . Ma armastan teda , nii nagu ma pole armastanud mitte kedagi . Mitte kunagi pole nii armastanud isegi oma koera .Kuigi mu kallis olevus on ka minu lemmikkuutssuuu Mellu , teda armastan ka . Aga mitte rohkem kui teda . Tema, kes mind hoiab . tema keda usaldan , tema keda tahan ja keda vajan .. Kallis oled ! ARMASTAN SIND ! "
Kummaline, ma ei mäletanud kellest ma rääkisin . Kuid seda lugedes tuli mul meelde hea tunne . See hea tunne , mis minus puudu on .
*kes ta on ?? Miks ma ei mäleta . *
Minus tekkis paanika , see paanika otsis seda inimest . Vähemalt nimegi .. Lappasin kogu päeviku läbi kuid mitte ühtegi nime . Mitte kuimidagi. Ma ei saanud teada , kes ta on .. Panin päeviku sahtlisse ja võtsin oma telefoni . Helistasin Gertsule.
" Hallo ?"
"No terekest , kus oled ?"
" Kes sa oled ? "
"CLEIR JUU ! lollakas ,nüüd ei tunne enam äragi . "
" Anna andeks , mul pole su numbrit ju . "
" Aga ikkagi , kus sa oled ? "
"Täitsa kodus , Oled juba siin ? "
"Ja mingi tund tagasi jõudsin . "
" vägahea , tule siis kella kaheksaks Kati poole . Sa ju ikka mäletad kus ta elab ? "
" Ja , seda mäletan ikka . "
" olgu , näeme siis . "
"TSAUKII ! "
Lõpetasin kõne ja läksin alla . Sõin kõhu täis . Nii hea oli . Rääkisin veel pikalt vanaemaga ka juttu . Järsku vaatasin kella .
" ISSAKE , MA PEAN RIIDED VAHETAMA JA ÄRA MINEMA JUBA ! " ning lõpetasin kiiresti oma söögi .
" Kuhu lähed ? " küsis Karl.
" Kuhu meie lähme , " parandasin teda .
" Ma tulen ka ? "
" Otse loomulikult , mis sa arvad , et ma jätan su koju passima vä ? "
" ei , no mina ei tea ju . sul omad käigud äkki värki särki , "
" Rumal , muidugi tuled . Me läheme mu sõbranna Kati juurde . "
" Olgu , ma lähen ka siis riideid vahetama , "
Panime oma taldrikud ära ja läksime ülesse riideid vahetama .
---
Lõpetasime Karliga samal ajal enda sättimise ning läksime siis alla .
" Tsauki vanaema , homme näeme äkki . " laususin vanaemale .
" No heaküll lapsed , eks te vaadake siis et ikka korralikult ja nii , " ütles ta .
" Ja ja , oleme tublid lapsed, " lausus Karl muigega .
Panime riidesse ja läksime . Karl hüppas veel tee peale jäävast poest ka läbi , ostis endale paar õllet .
Kõndisime edasi . Rääkisin talle natuke oma sõbrannadest . Nalja sai meil kõvasti .
---
Jõudsime Kati maja ette , aga tuled olid kustus .
" Imelik , nad pidid ju siin olema . Lähme käime uksetaga . äkki nad on teisel pool maja puhke toas . " ütlesin Karlile .
Liikusime trepist ülesse . Kopputasin ja astusin sisse .
Panin tule põlema .. minu silmad läksid suureks ..
" ISSAKE , " karjusin .
------
Võtsin oma kodinad ja läksin tuppa . Tuba oli juba mõnusat söögi lõhna täis .
"Katy , kuidas sa..., " hakkasin küsima , kuid sõnad jäid imestusest vait .
" Tere kullakallike , ma juba nii väga ootasin sind , et tulin varem siia ja hakkasin su lemmik toitu tegema . " lausus vanemat sorti naine .
* Tuttav tädike , ei tea küll kes see on . *
" Ja teie olete .. ? " küsisin .
Naisel jäi suu pärani lahti .
" Ma.. Ma.. Ma.. juu .. Kuidas.. sa.. " kokutas naine .
" Ema , ära imesta . Ma rääkisin ju sulle , et peale õnnetust oli tal mälu kaotus . Küll tal varsti meelde tuleb . " lausus Katy.
Ma mõtlesin tükk aega , kes see naine on . Nii tuttav ja kõike kuid meelde ei tule . Vaatasin teda .. Jälgisin . Tema silmad olid väga minu ema silmade moodi . Järsku tuli mulle meelde.
" VANAEMA ! " karjusin ja jooksin tema juurde.
" Issake , ma juba mõtlesin , et sul ei tulegi meelde ." lausus vanaema .
Kallistasin teda kohe kõvasti . Mul oli ka muidugi piinlik , et ma teda ära ei tundnud .
" Olgu , ma lähen viin oma asjad ülesse . " laususin , võtsin oma koti ja tormasin trepist ülesse . Karl tuli kohe muidugi minu järel , sest ta ei oskand kuhugi minna .
Astusin esimesse tuppa .
" Ei , see ei ole , " ning läksin teise uksejuurde .
Avasin ukse .
"Kurat , see ka pole , " ning liikusin järgmise juurde .
Enne selle avamist tuli meelde mulle lause . "" Minu südame parempoolne uks ""
Keerasin otsa ringi ja läksin koridori viimase ukse juurde . Avasin enda paremal oleva ukse .
" Jah , see ongi . " laususin uksest sisse astudes .
Karl astus kohe minu järgi tuppa.
" Totu , sinu tuba on üle minu toa ukse . " ütlesin talle naerdes.
" Sorry , ma ju ei teadnud , " sõnas poiss ja läks oma uude tuppa .
Kui Karl ära läks . lükkasin oma toa ukse kinni ja pakkisin oma asjad lahti . Kõik oli niiii mõnus ja niii minulik . Minu helesinised kardinad olid ikka veel ees . Muidugi oli vanaema ilmselt siin ikka koristamas käinud , kuid kõik oli siiski omal kohal . Muidugi peaks mainima , et Iirimaal oli mu tuba peaaegu samasugune , nagu see tuba siin . Oma pabereid ja pliiatseid ja muud träni sahtlitesse pannes leidsin ma oma päeviku . Viskasin oma pehmele voodile pikali . Ning hakkasin seda lugema .
" Tere päevik .
Ma tahtsin siia kirjutada temast. Temast , kes on mu maailm. Tõesti , ta on mu maailm .
Kõige parem ja kõige ehtsam . Minu süda , minu õhk , minu vesi , minu päike . Kõik absoluutselt KÕIK !!!!!!! . Ma armastan teda , nii nagu ma pole armastanud mitte kedagi . Mitte kunagi pole nii armastanud isegi oma koera .Kuigi mu kallis olevus on ka minu lemmikkuutssuuu Mellu , teda armastan ka . Aga mitte rohkem kui teda . Tema, kes mind hoiab . tema keda usaldan , tema keda tahan ja keda vajan .. Kallis oled ! ARMASTAN SIND ! "
Kummaline, ma ei mäletanud kellest ma rääkisin . Kuid seda lugedes tuli mul meelde hea tunne . See hea tunne , mis minus puudu on .
*kes ta on ?? Miks ma ei mäleta . *
Minus tekkis paanika , see paanika otsis seda inimest . Vähemalt nimegi .. Lappasin kogu päeviku läbi kuid mitte ühtegi nime . Mitte kuimidagi. Ma ei saanud teada , kes ta on .. Panin päeviku sahtlisse ja võtsin oma telefoni . Helistasin Gertsule.
" Hallo ?"
"No terekest , kus oled ?"
" Kes sa oled ? "
"CLEIR JUU ! lollakas ,nüüd ei tunne enam äragi . "
" Anna andeks , mul pole su numbrit ju . "
" Aga ikkagi , kus sa oled ? "
"Täitsa kodus , Oled juba siin ? "
"Ja mingi tund tagasi jõudsin . "
" vägahea , tule siis kella kaheksaks Kati poole . Sa ju ikka mäletad kus ta elab ? "
" Ja , seda mäletan ikka . "
" olgu , näeme siis . "
"TSAUKII ! "
Lõpetasin kõne ja läksin alla . Sõin kõhu täis . Nii hea oli . Rääkisin veel pikalt vanaemaga ka juttu . Järsku vaatasin kella .
" ISSAKE , MA PEAN RIIDED VAHETAMA JA ÄRA MINEMA JUBA ! " ning lõpetasin kiiresti oma söögi .
" Kuhu lähed ? " küsis Karl.
" Kuhu meie lähme , " parandasin teda .
" Ma tulen ka ? "
" Otse loomulikult , mis sa arvad , et ma jätan su koju passima vä ? "
" ei , no mina ei tea ju . sul omad käigud äkki värki särki , "
" Rumal , muidugi tuled . Me läheme mu sõbranna Kati juurde . "
" Olgu , ma lähen ka siis riideid vahetama , "
Panime oma taldrikud ära ja läksime ülesse riideid vahetama .
---
Lõpetasime Karliga samal ajal enda sättimise ning läksime siis alla .
" Tsauki vanaema , homme näeme äkki . " laususin vanaemale .
" No heaküll lapsed , eks te vaadake siis et ikka korralikult ja nii , " ütles ta .
" Ja ja , oleme tublid lapsed, " lausus Karl muigega .
Panime riidesse ja läksime . Karl hüppas veel tee peale jäävast poest ka läbi , ostis endale paar õllet .
Kõndisime edasi . Rääkisin talle natuke oma sõbrannadest . Nalja sai meil kõvasti .
---
Jõudsime Kati maja ette , aga tuled olid kustus .
" Imelik , nad pidid ju siin olema . Lähme käime uksetaga . äkki nad on teisel pool maja puhke toas . " ütlesin Karlile .
Liikusime trepist ülesse . Kopputasin ja astusin sisse .
Panin tule põlema .. minu silmad läksid suureks ..
" ISSAKE , " karjusin .
------
Tuesday, December 7, 2010
3 . Osa
-----
Olime juba tükk aega lennanud Olin magama jäänud , isegi tähele panemata. Ärkasin ülesse kerge rappumise peale . Igatahes tõusin oma istmelt püsti ning kõndisin wc poole . Teel sinna komistasin ma otsa mingile kutile .
" Oih , vabandust ." sõnasin , sest mulle tundus, et ajasin tal midagi ümber .
" Pole hullu , " vastas poiss ning keeras oma näo minu poole .
** Need silmad, nii tuttavad ... miks see poiss mulle nii kummaliselt tuttav on ?? **
ehmusin , kui oma mõtetest välja olin tulnud . Olin tükk aega teda lihtsalt jõllitanud.
"Kas me oleme kohtunud ?" küsisin ,
" ee.. ei ole, " vastas ta , ning keeras oma pilgu kiiresti eemale .
"Kummaline , " sõnasin ning liikusin siis edasi .
Vetsus käidud , liikusin tagasi oma koha poole.
enne seda vatasin seda poissi veelkord , ma ei suutnud mõista miks ta minus kõik segi keerab , Miks mul on tunne , et ma tahaks tema juurde veel minna , temaga veel rääkida .
** Imelik , ma ei tea seda tunnet mis mu sees on .. See on nii imelik . **
Omale kohale jõudes oli ka Karl ärganud ning hakkasime jälle lobisema.
" Karl , mis tunne see on kui ma vaatan inimest , seest läheb soojaks , kerge muie tekib suule , ning tahaks temaga veel rääkida ?"
" Kallis Cleir , see on armumine , " ütles ta muigega " Kes taon ? "
" Mingi kutt siit lennukist , mul on tunne , nagu ma teaks teda .. kuigi näen teda esimest korda . "
" Armastus esimesest silmapilgust Cleirike . " vastas Karl , ning muigas aina sügavamalt ja sügavamalt .
" Ah , Karl , ära mõnita. See pole võimalik . Armastus esimesest silmapilgust . Ausalt Karl , ära ole imelik eksole, " ning hakkasime koos naerma .
Me muudkui rääkisime ja rääkisime . Ma pole tegelikult Karliga kunagi nii hästi läbi saanud , me ei tea üksteisest eriti .
" Cleir , räägi sellest mis aasta tagasi juhtus .. ma tean, et sa ei taha sellest rääkida . Kuid kui ma ema käest küsinud olen ,siis vastab ta mulle sellepeale ainult , et ma pean sinu käest küsima . Kuna me pole nii läbi saanud , siis ei julgenud ma kunagi tulla sinuga sellest rääkima . " rääkis poiss häbelikult .
Ta teab , et see teema on mulle valus . Kuid peale Katy ma pole seda rääkinud . Olgu jah minu parimad sõbrannad teavad ka , aga keegi peale nende ei tea . Kuna Karliga saan ma nüüd normaalselt läbi , nõustusin ma talle seda rääkima .
" Nonii , olgu ma räägin sulle . Aga neid pisaraid ära pane tähele . Eks ? "
" olgu , " jäi poiss mõtliku huviga mind kuulama .
" Nii , asi oli nii ... sain kuu enne ära tulekut teada , et kolime ära . Mul tekkisid jamad oma lähedaste inimestega ja olin masenduses , kuna ma sealt ära minema pidin . Mul oli ilmselt palju sõpru , kuna Gertsu ja Kati rääkisid mulle , kui paljud minu kohta küsivad . See selleks , igatahes , Päev kui me ära tulime , ei suutnud ma midagi teha peale nutmise . Sõitsime taksoga lennujaama ja sealt siis lendasime lennukiga Iirimaale . Iirimaa lennujaamas oli isa mingi tuttav andnud talle liisingu auto. Olime poolel teel meie uude koju .. Õigemini , polnud see veel küll meie maja , aga kohe oleks olnud . .. sõitsime autoga , kuulasin muusikat ja nutsin . Järsku hakkas ema karjuma ja siis karjusin mina . Peale seda oli väike mäluauk , siis nägin verd ja oma vanemaid . Ja peale seda on mul kuni haiglas ärkamiseni must auk . Nägin haiglas su ema ja küsisin oma vanemate järgi .. Su ema ütles , et neid ei ole enam . Peale seda on jälle must auk . ärgates ei olevat ma su ema ära tundnud . haiglas olin ma 19 päeva . Haiglast välja saades , ei mäletanud ma paljusid asju . Isegi mitte seda , et ma varem eestis elanud olin . Hiljem hakkasid kõik asjad meelde tulema . vaikselt .. Siiamaani ei suuda ma asju meeles pidada ja paljusid inimesi ma ei mäleta . aga ma olen õnnelik ... Küll ilma vanemateta .. Aga õnnelik , kuid siiski on miski puudu. " lõpetasin oma jutu .
Pühkisin paar pisarat ja kõik oli korras . Karl muidugi oli nii süvendunud mu juttu et ei pannud tähelegi , et ma selle juba lõpetanud olin .
" Karl , Kuuled sa mind ? Lugu sai läbi . " sõnasin käega Karli näo ees lehvitades .
" ei ei , ma panin tähele ja . aga jäin lihtsalt mõttesse. Mul on väga kahju .. "
" ära haletse , kõik on hästi .. Ma oskan juba normaalselt selle asjaga elada . "
Vaatasin Karli juures olevast aknast välja . Nägin Saaremaad ja Hiiumaad . Olin nii õnnelik, et taas jälle oma koduriiki külastan . Olin õnnelik , et näen jälle oma vanu ja kalleid inimesi .
Kõlaritest öeldi , et peame oma turvavööd kinnitama , sest hakkame kohe maanduma .
--
Maandumine läks õnnelikult . Nüüd oli vaja veel ainult suvilasse jõuda. Sinna jõudmiseks , pidime me sõitma bussiga Pärnusse. Asutusime bussile, ma panin tähele , et see sama kutt on ka bussipeal.
*Hmm .. Kummaline **
Kuna ainuke vaba koht oli Katy ja Karli ees , selle kuti kõrval siis pidin ma ilmselt sinna istuma .
" Tohib ? " küsisin .
" jah, " vastas ta aknast välja vaadates .
Istusin ta kõrvale . Üritasin temaga rääkida , kuid ta vastas napisõnaliselt . Üritasin aga ainult uuesti ja uuesti ja uuesti..
" kuhu sõidad ?" alustasin taas vestlust.
"Pärnu , "
" elad seal ? "
"jah , "
Ta tundus nii tõrjuv , nagu kardaks mind .
" Kuule , kas sa väldid mind , või sa oledki selline . Ütle ära siis ma tean , siis ma ei jutusta enam . "
Poiss vaikis vaikis ja lausus siis
" Ei ole , anna andeks , ... Ma .. Lihtsalt.. Ma olen lihtsalt omas mullis ."
" vot nii , juba parem . "
Jutt sujus juba paremini , sain teada , et ta elab põhimõtteliselt samas kohas ja et ta on 19 aastane . Tal on tüdruk Getther , ja Iirimaal käis ta tööl .
----
Juba olimegi pärnus . Ei jõudnud enam oodata , millal taksosse saab ja koju .. sinna koju , kus ma aasta tagasi elasin ..
Võtsime takso ja sõitsime . Natukese ajapärast olime kohal .. Juba värava taga silmasin aeda . nägin kiiku .
*meenutab:*
Istusin kiigul , isa lükkas mulle hoogu . Ma naersin ja naersin . isa tõi toast noa ja kraapis meie nimetähed kiigu posti peale . *
Tormasin kohe väravast sisse ja jooksin kiigu juurde . Nägin meie nimetähti .. Pisar tekkis silma . Mul on olnud selle majaga õnnelikud mälestused.
" Cleir , tule lähme tuppa . "
....
Olime juba tükk aega lennanud Olin magama jäänud , isegi tähele panemata. Ärkasin ülesse kerge rappumise peale . Igatahes tõusin oma istmelt püsti ning kõndisin wc poole . Teel sinna komistasin ma otsa mingile kutile .
" Oih , vabandust ." sõnasin , sest mulle tundus, et ajasin tal midagi ümber .
" Pole hullu , " vastas poiss ning keeras oma näo minu poole .
** Need silmad, nii tuttavad ... miks see poiss mulle nii kummaliselt tuttav on ?? **
ehmusin , kui oma mõtetest välja olin tulnud . Olin tükk aega teda lihtsalt jõllitanud.
"Kas me oleme kohtunud ?" küsisin ,
" ee.. ei ole, " vastas ta , ning keeras oma pilgu kiiresti eemale .
"Kummaline , " sõnasin ning liikusin siis edasi .
Vetsus käidud , liikusin tagasi oma koha poole.
enne seda vatasin seda poissi veelkord , ma ei suutnud mõista miks ta minus kõik segi keerab , Miks mul on tunne , et ma tahaks tema juurde veel minna , temaga veel rääkida .
** Imelik , ma ei tea seda tunnet mis mu sees on .. See on nii imelik . **
Omale kohale jõudes oli ka Karl ärganud ning hakkasime jälle lobisema.
" Karl , mis tunne see on kui ma vaatan inimest , seest läheb soojaks , kerge muie tekib suule , ning tahaks temaga veel rääkida ?"
" Kallis Cleir , see on armumine , " ütles ta muigega " Kes taon ? "
" Mingi kutt siit lennukist , mul on tunne , nagu ma teaks teda .. kuigi näen teda esimest korda . "
" Armastus esimesest silmapilgust Cleirike . " vastas Karl , ning muigas aina sügavamalt ja sügavamalt .
" Ah , Karl , ära mõnita. See pole võimalik . Armastus esimesest silmapilgust . Ausalt Karl , ära ole imelik eksole, " ning hakkasime koos naerma .
Me muudkui rääkisime ja rääkisime . Ma pole tegelikult Karliga kunagi nii hästi läbi saanud , me ei tea üksteisest eriti .
" Cleir , räägi sellest mis aasta tagasi juhtus .. ma tean, et sa ei taha sellest rääkida . Kuid kui ma ema käest küsinud olen ,siis vastab ta mulle sellepeale ainult , et ma pean sinu käest küsima . Kuna me pole nii läbi saanud , siis ei julgenud ma kunagi tulla sinuga sellest rääkima . " rääkis poiss häbelikult .
Ta teab , et see teema on mulle valus . Kuid peale Katy ma pole seda rääkinud . Olgu jah minu parimad sõbrannad teavad ka , aga keegi peale nende ei tea . Kuna Karliga saan ma nüüd normaalselt läbi , nõustusin ma talle seda rääkima .
" Nonii , olgu ma räägin sulle . Aga neid pisaraid ära pane tähele . Eks ? "
" olgu , " jäi poiss mõtliku huviga mind kuulama .
" Nii , asi oli nii ... sain kuu enne ära tulekut teada , et kolime ära . Mul tekkisid jamad oma lähedaste inimestega ja olin masenduses , kuna ma sealt ära minema pidin . Mul oli ilmselt palju sõpru , kuna Gertsu ja Kati rääkisid mulle , kui paljud minu kohta küsivad . See selleks , igatahes , Päev kui me ära tulime , ei suutnud ma midagi teha peale nutmise . Sõitsime taksoga lennujaama ja sealt siis lendasime lennukiga Iirimaale . Iirimaa lennujaamas oli isa mingi tuttav andnud talle liisingu auto. Olime poolel teel meie uude koju .. Õigemini , polnud see veel küll meie maja , aga kohe oleks olnud . .. sõitsime autoga , kuulasin muusikat ja nutsin . Järsku hakkas ema karjuma ja siis karjusin mina . Peale seda oli väike mäluauk , siis nägin verd ja oma vanemaid . Ja peale seda on mul kuni haiglas ärkamiseni must auk . Nägin haiglas su ema ja küsisin oma vanemate järgi .. Su ema ütles , et neid ei ole enam . Peale seda on jälle must auk . ärgates ei olevat ma su ema ära tundnud . haiglas olin ma 19 päeva . Haiglast välja saades , ei mäletanud ma paljusid asju . Isegi mitte seda , et ma varem eestis elanud olin . Hiljem hakkasid kõik asjad meelde tulema . vaikselt .. Siiamaani ei suuda ma asju meeles pidada ja paljusid inimesi ma ei mäleta . aga ma olen õnnelik ... Küll ilma vanemateta .. Aga õnnelik , kuid siiski on miski puudu. " lõpetasin oma jutu .
Pühkisin paar pisarat ja kõik oli korras . Karl muidugi oli nii süvendunud mu juttu et ei pannud tähelegi , et ma selle juba lõpetanud olin .
" Karl , Kuuled sa mind ? Lugu sai läbi . " sõnasin käega Karli näo ees lehvitades .
" ei ei , ma panin tähele ja . aga jäin lihtsalt mõttesse. Mul on väga kahju .. "
" ära haletse , kõik on hästi .. Ma oskan juba normaalselt selle asjaga elada . "
Vaatasin Karli juures olevast aknast välja . Nägin Saaremaad ja Hiiumaad . Olin nii õnnelik, et taas jälle oma koduriiki külastan . Olin õnnelik , et näen jälle oma vanu ja kalleid inimesi .
Kõlaritest öeldi , et peame oma turvavööd kinnitama , sest hakkame kohe maanduma .
--
Maandumine läks õnnelikult . Nüüd oli vaja veel ainult suvilasse jõuda. Sinna jõudmiseks , pidime me sõitma bussiga Pärnusse. Asutusime bussile, ma panin tähele , et see sama kutt on ka bussipeal.
*Hmm .. Kummaline **
Kuna ainuke vaba koht oli Katy ja Karli ees , selle kuti kõrval siis pidin ma ilmselt sinna istuma .
" Tohib ? " küsisin .
" jah, " vastas ta aknast välja vaadates .
Istusin ta kõrvale . Üritasin temaga rääkida , kuid ta vastas napisõnaliselt . Üritasin aga ainult uuesti ja uuesti ja uuesti..
" kuhu sõidad ?" alustasin taas vestlust.
"Pärnu , "
" elad seal ? "
"jah , "
Ta tundus nii tõrjuv , nagu kardaks mind .
" Kuule , kas sa väldid mind , või sa oledki selline . Ütle ära siis ma tean , siis ma ei jutusta enam . "
Poiss vaikis vaikis ja lausus siis
" Ei ole , anna andeks , ... Ma .. Lihtsalt.. Ma olen lihtsalt omas mullis ."
" vot nii , juba parem . "
Jutt sujus juba paremini , sain teada , et ta elab põhimõtteliselt samas kohas ja et ta on 19 aastane . Tal on tüdruk Getther , ja Iirimaal käis ta tööl .
----
Juba olimegi pärnus . Ei jõudnud enam oodata , millal taksosse saab ja koju .. sinna koju , kus ma aasta tagasi elasin ..
Võtsime takso ja sõitsime . Natukese ajapärast olime kohal .. Juba värava taga silmasin aeda . nägin kiiku .
*meenutab:*
Istusin kiigul , isa lükkas mulle hoogu . Ma naersin ja naersin . isa tõi toast noa ja kraapis meie nimetähed kiigu posti peale . *
Tormasin kohe väravast sisse ja jooksin kiigu juurde . Nägin meie nimetähti .. Pisar tekkis silma . Mul on olnud selle majaga õnnelikud mälestused.
" Cleir , tule lähme tuppa . "
....
Monday, December 6, 2010
2 , Osa
----
Olime surnuaias. Ma ostsin kõige suurema kimbu valgeid roose ja viisin need oma vanemate hauale.
Kükitasin vanemate haua kohale * olete küll läinud , kuid ometigi alati minuga kaasas. Ma igatsen teid nii väga *
Kuulsin , kuidas Katy kellegagi rääkis. See oli üks ratastoolis noorem mees. Tema oli see , kelle tõttu meil aasta tagasi avarii tekkis. Ma ei süüdista teda , see oli õnnetus ja tal endal on ka nüüd raske elu.
" Cleir, tunnen kaasa. Anna mulle andeks ... " lausus see võõras.
" Teie pole süüdi ."
" Olen.. "
" LÕPETAGE, see oli õnnetus!" karjusin vihaselt .
Ma tundsin , kuidas pisarad jälle mööda põski alla voolasid . Mees pani oma käe mulle õlale. Me vaikisime ja lihtsalt vaatasime mu vanemate hauda. Hetkepärast võttis väike Steffan mul käest kinni ja sikutas mind. Talle ei meeldi , kui ma kurb olen .
Igatahes , mees läks ära ja natukese aja pärast ka meie.
Kodus läksin uuesti arvutisse , rääkisin niisama Gretsuga juttu . Hiljem läksin natukeseks pikutama .
-----
Olin magama jäänud , Katy tuli just minu tuppa , kui ma silmad avasin .
" Tule sööma , ja siis uuesti magama ,, meil on homme vaja vara ärgata . " lausus Katy , silitas mu pead ning läks siis alla tagasi .
Otsisin endale midagi mugavat selga ja läksin alla. Söök oli maitsev, kuid see piinlik vaikus on hõivanud taas meie sisemused.
Rääksime Katyga hommsed plaanid ära ja läksin ülesse tagasi .
Olin ikka veel üpris väsinud , ning vahetasin riided , et nüüd täita tekialla ronida. Enne magama jäämist võtsin sahtlist vanemate pildi ja jäin pilt kaisus magama.
---
" Cleir , Äratus ! " raputas Karl mind .
Karli nähes , ehmusin kohe kõvasti ning lausa hüppasin ennast püsti .
" Issand , ära ehmata niimoodi " sõnasin talle .
" olgu , ma järgmine kord koputan , " lausus ta muigega ning läks minema .
Hakkasin kohe peale ärkamist asju pakkima . Tuju oli kohe palju parem. Mõte , et lähen täna Eestisse ja et näen oma vanu sõpru tegi mind väga õnnelikuks . Ma ei mõtlend eriti enam oma vanematele , sest teadsin , et nad on minuga alati kaasas .
Asjad pakitud , pesus käidud ja oligi kõik valmis . Viisin oma kotid alla ja läksin sööma .
Lauataga jutustasid kõik nii suure õhinaga . Isegi väike Steffan oli õnnelik , et saab lõpuks ometi eestisse . Miks ta sinna nii väga tahtis , ei teadnud keegi .
Söögid söödud ja oligi võetud siht lennujaama .
---
Sõitsime tükk aega ja juba nägingi lennujaama . Süda puperdas sees nagu väikesel notsul, keda mingi suur elukas taga ajab. Igatahes , võtsime oma asjad ning suunusime sisse. Ostsime oma broneeritud piletid välja nin läksime lennukisse .
Väike Steffan istus oma emme juurde ning mina ja Karl-Cristopher istusime koos .
Ka Karl on varem eestis käinud ainult ühe korra ega tunne sealt kedagi , seega üritan ma teda suveks Katile poisiks sebida . Olgu olgu ,see on tegelikult nali .
Aga endaga kaasa võtan ma ta kindlasti .
Lennuk tõusis õhku ja oligi sõit Eesti poole .
-----
Olime surnuaias. Ma ostsin kõige suurema kimbu valgeid roose ja viisin need oma vanemate hauale.
Kükitasin vanemate haua kohale * olete küll läinud , kuid ometigi alati minuga kaasas. Ma igatsen teid nii väga *
Kuulsin , kuidas Katy kellegagi rääkis. See oli üks ratastoolis noorem mees. Tema oli see , kelle tõttu meil aasta tagasi avarii tekkis. Ma ei süüdista teda , see oli õnnetus ja tal endal on ka nüüd raske elu.
" Cleir, tunnen kaasa. Anna mulle andeks ... " lausus see võõras.
" Teie pole süüdi ."
" Olen.. "
" LÕPETAGE, see oli õnnetus!" karjusin vihaselt .
Ma tundsin , kuidas pisarad jälle mööda põski alla voolasid . Mees pani oma käe mulle õlale. Me vaikisime ja lihtsalt vaatasime mu vanemate hauda. Hetkepärast võttis väike Steffan mul käest kinni ja sikutas mind. Talle ei meeldi , kui ma kurb olen .
Igatahes , mees läks ära ja natukese aja pärast ka meie.
Kodus läksin uuesti arvutisse , rääkisin niisama Gretsuga juttu . Hiljem läksin natukeseks pikutama .
-----
Olin magama jäänud , Katy tuli just minu tuppa , kui ma silmad avasin .
" Tule sööma , ja siis uuesti magama ,, meil on homme vaja vara ärgata . " lausus Katy , silitas mu pead ning läks siis alla tagasi .
Otsisin endale midagi mugavat selga ja läksin alla. Söök oli maitsev, kuid see piinlik vaikus on hõivanud taas meie sisemused.
Rääksime Katyga hommsed plaanid ära ja läksin ülesse tagasi .
Olin ikka veel üpris väsinud , ning vahetasin riided , et nüüd täita tekialla ronida. Enne magama jäämist võtsin sahtlist vanemate pildi ja jäin pilt kaisus magama.
---
" Cleir , Äratus ! " raputas Karl mind .
Karli nähes , ehmusin kohe kõvasti ning lausa hüppasin ennast püsti .
" Issand , ära ehmata niimoodi " sõnasin talle .
" olgu , ma järgmine kord koputan , " lausus ta muigega ning läks minema .
Hakkasin kohe peale ärkamist asju pakkima . Tuju oli kohe palju parem. Mõte , et lähen täna Eestisse ja et näen oma vanu sõpru tegi mind väga õnnelikuks . Ma ei mõtlend eriti enam oma vanematele , sest teadsin , et nad on minuga alati kaasas .
Asjad pakitud , pesus käidud ja oligi kõik valmis . Viisin oma kotid alla ja läksin sööma .
Lauataga jutustasid kõik nii suure õhinaga . Isegi väike Steffan oli õnnelik , et saab lõpuks ometi eestisse . Miks ta sinna nii väga tahtis , ei teadnud keegi .
Söögid söödud ja oligi võetud siht lennujaama .
---
Sõitsime tükk aega ja juba nägingi lennujaama . Süda puperdas sees nagu väikesel notsul, keda mingi suur elukas taga ajab. Igatahes , võtsime oma asjad ning suunusime sisse. Ostsime oma broneeritud piletid välja nin läksime lennukisse .
Väike Steffan istus oma emme juurde ning mina ja Karl-Cristopher istusime koos .
Ka Karl on varem eestis käinud ainult ühe korra ega tunne sealt kedagi , seega üritan ma teda suveks Katile poisiks sebida . Olgu olgu ,see on tegelikult nali .
Aga endaga kaasa võtan ma ta kindlasti .
Lennuk tõusis õhku ja oligi sõit Eesti poole .
-----
1 . Osa
** Sõitsime autoga. Kõrvaklappides lõhkus Skillet-Comatose, silmad olid vett täis . Peas käisid mõtted , MIKS ? MIKS ? MIKS ? Miks pidi kõik nii minema ? Järsku karjus ema , karjusin mina : " VERI " , kust see siia sai . Paanika . TÜHJUS **
- - - -
Avasin silmad , huh , see oli uni . Pomisesin oma ette midagi nin kõndisin väsinult vannituppa , et ennast korda teha . Hambaid pestes vaatasin kalendrisse , ehmatusest läksid silmad suureks ja ma tormasin alla söögituppa .
" KATY ! " karjusin.
" Tasa Cleir ! Lapsed magavad veel " pahandas ta.
" Ups , anna andeks . Lähme surnuaeda , "
" Rahune , me lähme , kell on nii vähe . Lapsed ärkavad alles poole tunnipärast. siis lähme."
" Mhh.. Olgu, " ja kõndisin nukralt tagasi oma tuppa.
Istusin voodile , võtsin albumi ja hakkasin pilte vaatama.Tundisn , kuidas pisarad mööda põski alla voolavad.
" See on kõik , mis mul neist alles on .. " ütlesin nuuksudes endaette.Vaatasin pilte ; mälestused, ainsad mis mul on , rohkem mitte midagi .
Kuulsin kuidas keegi mu tuppa sisenes. See oli Steffan.
" Emme käskis alla sööma minna. Luttu tule , muidu saavad kaltulid ja köik otsa." manitses ta.
Lükkasin albumi eemale. Võtsin pisikesel Steffanil käest kinni ja läksime koos alla sööma.
Istusime lauas , piinlik vaikus .
"Cleir , kas sul on nüüd koolis kõik läbi ?" küsis Katy.
"Jah on küll, " vastasin ning lõpetasin söömise.
" Sel juhul võime me homme minna ?"
"Jah, ma juba nii ootan , pole ju Katit ja gerstit ammu näinud. Mõnda veel kuid paljusid ma ikka ei mäleta."
" Küll kõik meelde tuleb, " lausus Katy ja läks nõusid pesema.
Liikusin oma tuppa, panin albumi tagasi , et mitte jälle nutma hakata . Avasin oma läpaka ja logisin MSN-i sisse. Kedagi erilist polnud sel hetkel sees , seega panin ennast Away ja hakkasin otsima oma mälestusi . St. pilte. Vaatasin Gretsu ehk siis Gersti pilte picast. Ma ei mäletanud paljusid asju , mis me koos teinud olime ning see muutis mind väga kurvaks.
Järsku ilmus alla kollane kastike Gretsu nimega. Avasin selle.
Gretsuu 'kz says : Tere kullake , kuidas sul läheb ?
Cleir ' zz | miss u :'( | says : tsau , kuule täna üldse mitte hästi :s , Nägin täna jälle halva und :/
Aga ei imesta .. Täna on aasta sellest , kui ma nad kaotasin .
Gretsuu 'kz says : oeh , väga pahasti . Tahaks sind kallistada , ja kohe kõvasti . :/
Cleir ' zz | miss u :'( | says : homme saad :)
Gretsuu 'kz says : HOMME ? , juba tuledki jessas , nii tore. .... :*
* KUULSIN , KUIDAS KATY MIND ALLA KUTSUS. *
Cleir ' zz | miss u :'( | says : Olgu kallis , ma pean minema , lähme surnuaeda .
Gretsuu 'kz says :Tsau , Tule homme ruttu ;*
Lükkasin läpaka kinni ja tormasin alla .
----
- - - -
Avasin silmad , huh , see oli uni . Pomisesin oma ette midagi nin kõndisin väsinult vannituppa , et ennast korda teha . Hambaid pestes vaatasin kalendrisse , ehmatusest läksid silmad suureks ja ma tormasin alla söögituppa .
" KATY ! " karjusin.
" Tasa Cleir ! Lapsed magavad veel " pahandas ta.
" Ups , anna andeks . Lähme surnuaeda , "
" Rahune , me lähme , kell on nii vähe . Lapsed ärkavad alles poole tunnipärast. siis lähme."
" Mhh.. Olgu, " ja kõndisin nukralt tagasi oma tuppa.
Istusin voodile , võtsin albumi ja hakkasin pilte vaatama.Tundisn , kuidas pisarad mööda põski alla voolavad.
" See on kõik , mis mul neist alles on .. " ütlesin nuuksudes endaette.Vaatasin pilte ; mälestused, ainsad mis mul on , rohkem mitte midagi .
Kuulsin kuidas keegi mu tuppa sisenes. See oli Steffan.
" Emme käskis alla sööma minna. Luttu tule , muidu saavad kaltulid ja köik otsa." manitses ta.
Lükkasin albumi eemale. Võtsin pisikesel Steffanil käest kinni ja läksime koos alla sööma.
Istusime lauas , piinlik vaikus .
"Cleir , kas sul on nüüd koolis kõik läbi ?" küsis Katy.
"Jah on küll, " vastasin ning lõpetasin söömise.
" Sel juhul võime me homme minna ?"
"Jah, ma juba nii ootan , pole ju Katit ja gerstit ammu näinud. Mõnda veel kuid paljusid ma ikka ei mäleta."
" Küll kõik meelde tuleb, " lausus Katy ja läks nõusid pesema.
Liikusin oma tuppa, panin albumi tagasi , et mitte jälle nutma hakata . Avasin oma läpaka ja logisin MSN-i sisse. Kedagi erilist polnud sel hetkel sees , seega panin ennast Away ja hakkasin otsima oma mälestusi . St. pilte. Vaatasin Gretsu ehk siis Gersti pilte picast. Ma ei mäletanud paljusid asju , mis me koos teinud olime ning see muutis mind väga kurvaks.
Järsku ilmus alla kollane kastike Gretsu nimega. Avasin selle.
Gretsuu 'kz says : Tere kullake , kuidas sul läheb ?
Cleir ' zz | miss u :'( | says : tsau , kuule täna üldse mitte hästi :s , Nägin täna jälle halva und :/
Aga ei imesta .. Täna on aasta sellest , kui ma nad kaotasin .
Gretsuu 'kz says : oeh , väga pahasti . Tahaks sind kallistada , ja kohe kõvasti . :/
Cleir ' zz | miss u :'( | says : homme saad :)
Gretsuu 'kz says : HOMME ? , juba tuledki jessas , nii tore. .... :*
* KUULSIN , KUIDAS KATY MIND ALLA KUTSUS. *
Cleir ' zz | miss u :'( | says : Olgu kallis , ma pean minema , lähme surnuaeda .
Gretsuu 'kz says :Tsau , Tule homme ruttu ;*
Lükkasin läpaka kinni ja tormasin alla .
----
Tegelaste tutvustus .
Katy - On : Cleiri Tädi .
Vanus : 39
Elukoht : Iirimaa
Lapsi : 2( Steffan ja Karl-Christopher)
Juuksed : Tumepruunid, Lokkis .
Silmad : türkiissinised .
Töökoht : Kodune .
Cleir Jessibel - On : jutu peategelane
Vanus: 17
Elukoht : Iirima
Õdesid/vendi : pole
Vanemad : surnud
Juuksed : Helepruunid , pikkad.
Silmad : helepruunid
Steffan - On : Katy noorem poeg
Vanus : 3
Elukoht : Iirimaa
Õdesid/vendi : vend Karl.-Christopher
Vanemad : Lahutatud
Juuksed : Valged
Silmad: Sinised.
Karl Christopher - On : Katy vanem poeg
Vanus : 19
Elukoht : Iirimaa
Õdesid/vendi : vend Steffan
Vanemad : lahutatud
Juuksed : Pruunid , lühikesed
Silmad : helepruunid
Kati- On : Cleiri parim sõbranna
Vanus : 17
Elukoht : Eesti
Õdesid/vendi : vend Kriss
Vanemad : Mõlemad olemas .
Juuksed : Kollakad , poolpikad
Silmad : rohelised
Gersti - On : Cleiri teine parim sõbranna
Vanus : 18
Elukoht : Eesti
Õdesid/Vendi : Pole
Vanemad : olemas.
Juuksed : süsimustad, pikad
silmad : Rohekas-kollased
Vanus : 39
Elukoht : Iirimaa
Lapsi : 2( Steffan ja Karl-Christopher)
Juuksed : Tumepruunid, Lokkis .
Silmad : türkiissinised .
Töökoht : Kodune .
Cleir Jessibel - On : jutu peategelane
Vanus: 17
Elukoht : Iirima
Õdesid/vendi : pole
Vanemad : surnud
Juuksed : Helepruunid , pikkad.
Silmad : helepruunid
Steffan - On : Katy noorem poeg
Vanus : 3
Elukoht : Iirimaa
Õdesid/vendi : vend Karl.-Christopher
Vanemad : Lahutatud
Juuksed : Valged
Silmad: Sinised.
Karl Christopher - On : Katy vanem poeg
Vanus : 19
Elukoht : Iirimaa
Õdesid/vendi : vend Steffan
Vanemad : lahutatud
Juuksed : Pruunid , lühikesed
Silmad : helepruunid
Kati- On : Cleiri parim sõbranna
Vanus : 17
Elukoht : Eesti
Õdesid/vendi : vend Kriss
Vanemad : Mõlemad olemas .
Juuksed : Kollakad , poolpikad
Silmad : rohelised
Gersti - On : Cleiri teine parim sõbranna
Vanus : 18
Elukoht : Eesti
Õdesid/Vendi : Pole
Vanemad : olemas.
Juuksed : süsimustad, pikad
silmad : Rohekas-kollased
Subscribe to:
Posts (Atom)