Hommik möödus kenasti . Läksime nagu lubatud fotograafi juurde . Mina lasin välja ilmutada pildi Steffanist , Ning Karl tegi pilte , et üks neist Katile kinkida . Meil oli nii lõbus ..
Kati oli ikka oma mõtetes .
" Hei tüdruk , Mis sul viga on . Juba mitmendat päeva oled nii mõttes , ma ei saa enam aru mis toimub , " ütlesin Katile .
"Anna andeks , ma ka ei tea . Ma mõtlen kuidas kõik muutunud on . Ja et mina ja Karl . Sina ja Gert . Kõik on nii teist moodi nüüd . Ei oskagi nagu enam kuidagi olla . See , et Gertsut enam ei ole ja värki . " sõnas ta siis .
"Mh , aga kõik on hästi . Ja Gertsu ei tahaks, et me õnnetud oleksime . ! " ütlesin.
"Arusaadav , ma üritan . " lausus ta naeratades .
Meie vestlus tekitas huvi ka Karlis , ning juba ta liitus meie juurde ja ütles : " Olen valmis , kas lähme ? Millest rääkisite ? "
" Mingi ment oled vä ? " küsis Kati kohe palju rõõmsamalt .
Kõik me naersime ning liikusime ikka tasapisi kodupoole .
---
Õhtu oli käes. Kõik oli suht okk .. Kati ja Karl olid oma toas ja Mina ja Gert minu toas .
Rääkisime niisama juttu . Kui Kati uksevahelt sisse piilus .
" Gert , Kas ma võiks sind korraks laenata ? " küsis ta siis .
" Jah oota kohe tulen , " vastas Gert.
Ja nii ta läks . Mind isegi ei huvitanud . Ehk oli mingi Karli mingi värk . Ma võtsin oma päeviku . Kasutasin juhust ja vaatasin oma viimast sisse kannet .
TERE PÄEVIK !
Ma ei suuda enam ilma temata . Tahan , et Kõik see lahkumine siit jääks ära . Ma ei taha ei tahaa . Ma ju siiski armastan teda ja tema mind . See pole võimalik , et just nüüd kui kõik on kõige paremas korras muutub see niii raskel teel , et me ei saa kokku jääda . Ma ei saa nii , ei taha . ! Pisaraid on vaja Vägisi kinni hoida . Ema mõistab mind , kuid ma ei taha niivisi . ! MA tulen sealt ükskõik millise hinnaga ära .
Ma armastan sind .. G.
Mida ?? G??? , kes see on . Tormasin kohe uksest välja : " KATII , KATIII !!!!! " karjusin täiest kõrist .
" Mis on ? " küsis ta .
" KES OLI MU ELUS AASTA TAGASI !? TA NIMI ALGAB G TÄHE PEALT ! " röökisin ma .
" See olin mina , " Ütles Gert .
" Sina ? .. Mi..Miis MÕTTESS !? " imestasin .
" Jah , tule lähme räägime . " Võttis Gert mul käest kinni ja viis mind minu tuppa. " Vaata , aasta tagasi . me olime nii õnnelikud . Meil oli tohutult probleeme , sest see , kes mul eelmine nüüd oli . Oli mul ka aasta tagasi enne seda kui ma sinuga kohtusin . Me läksime sinuga kokku , ma jätsin ta maha . Meie sinuga olime koos olnud juba 3 kuud , kui ta rääkis mulle , et ootab minu last . Meil sinuga tuli suur tüli . Kuid ma ei andnud alla . Ma otsisin viisi , et tõestada sulle , et see on vale . Pärast mitmeid üritusi sinuga ära leppida see ka mul õnnestus . Kuigi siis ei teadnud ma ikka veel kas ma siis olen selle lapse isa . Ma mingil määral uskusin sellesse . Kuid sa leppisid sellega ning meil läks kõik palju paremini kui varem . Siis teatasid sa mulle , et sa ei saa enam koos ollla . Ja et ma pean sind rahule jätma . Ma ei suutnud seda uskuda , kuid sa ei rääkinud ka mulle , et sa ära kolid . Ma ei teadnud sellest veel 2 kuud peale su kolimistki .. Sain teada kuhu sa kolisid , ning otsustasin minna sinna tööle , et sind ülesse leida . Aga ei leidnud . Vahel eestis käies sain ma selle tüdrukuga kokku ja olin temaga koos kohusetundest . Sest uskusin siis tõesti , et see võibki minu laps olla . Sind lennukis kohates ei suutnud ma ära imestada , et kuidas kõik nii kokkusattumus oli , et mind varem ära saadeti ja sina sama lennuki peal olid . Siis ma mõtlesin , et ma enam ei suuda . Ma pean sind tagasi saama , ükskõik mis hinnaga . Seal peol kokku saades . Oli tüdruk minuga kaasas , laps oli vanavanemate juures ning kui ta sind seal nägi Sai ta maru vihaseks . Ta on pmt nagu skiso . Ma kartsin sinupärast . Kuid ma ei saanud lasta sul jälle minna . Ja näed nüüd me oleme koos ja kõik on korras . !" lõpetas ta oma jutu .
" MILLE KURADI PÄRAST TE MULLE KOHE MIDAGI EI ÖELNUD ! " röökisin ma pisarates .
" Tasa , rahune . Me ei saanud . Sest me teadsime kuidas see sulle mõjub . Ja lootsime samas , et sinu mälukaotus saab lõpu , kui sa sellepeale ise tuled . "
" FAKK FAKK FAKK , " karjusin nuttes .
Tõusin püsti ja jalutasin minema . Mul oli vaja värsket õhku .
" Cleir , " lausus Kati
" Käi putsi , " ütlesin talle otsa vaatamata .
Tüdruk jäi minust trepile pisarad silmis , kuid sel hetkel see mind ei huvitanud .
Ma läksin välja , täpsemalt parki . istusin seal mitu tundi ja mõtlesin . panin pilte kokku . See kett mis mul kaelas on kinkis mulle Gert , kui meil sai koos oldud pool aastat . uskumatu . MA MÄLETAN !
Mäletan kõike , käisime ratsutamas Gert kukkus ja tal murdus käeluu .
" MA MÄLETAN " karjusin rõõmust ning tormasin koju tagasi .
Ma polnud enam vihane . Ma olin rõõmus . Ma mäletasin .Kõike . Oma tundeid , oma mälestusi . Kõikee !
" CLEIR ! sa oled tagasi . Ma juba nii muretsesin . " sõnas Kati hirmunud ja argliku häälega , kartes et sõiman tal näo täis .
Ma ei teinud seda, vaid tormasin tema juurde ja kallistasin teda samal ajal sosistasin talle kõrva : " anna andeks , ma poleks niii tohtinud . MA MÄLETAN KÕIKE ! "
Kati võttis mul tugevasti ümbert kinni ise naerust kilgates : " SEE ON JU TOREEE ! "
Me naersime seal tükk aega ning meiega liitusid ka poisid . Kallistasin ka Gerti kõvasti ja palusin tal mitte kunagi minu juurest lahkuda . TA LUBAS MULLE SEDA !
-----
2 AASTAT HILJEM .
Elan nüüd Gert'iga koos . Meil on tulemas oma enda laps . Kooli lõpetasin kuldmedaliga ning nüüd olen rahul oma kodu , oma pere ja sõprade üle . Kati ja Karl on ka nüüd koos või noh jah . õigemini elavadki juba koos . nende elu on ka korras .
See oli õnnelik lõpp .. THE END !
No comments:
Post a Comment